Õpin tundma ja kuulama rohkem oma alateadvust
Lisaks needustele on inimestel peal ka kahjustavad programmid. Kahjustav programm segab meil endid kokku võtmast ja saavutamast meie eesmärke. Soove ja ideid on justkui palju, kuid me ei suuda mingil imelikul kombel end sundida asju ellu viima ja oma eesmärke saavutama. See võib puudutada tööd, pere või kasvõi nii lihtsat asja, nagu toa koristamine.
Kuidas tekivad kahjustavad programmid?
Inimese teadvus koosneb teadvusest ja alateadvusest. 80% on alateadvus ja 20% on teadvus. Kuid asi ei lõpe sellega. Inimene mõtleb oma kehast väljaspool. Öeldakse, et *käib vari kannul.* 15% sellest 20% -st, mis meie peas tiirleb, on teiste inimeste mõtted. Oled kindlasti kuulnud telepaatiast. Sa mõtled kellegi peale ja varsti see inimene võtab sinuga ühendust. Ema arutab näiteks isaga, mida sina peaksid mingis olukorras tegema. Nemad mõtlevad midagi ja sina teedki nii. Pärast nad saavad targutada: *noh, mis ma ütlesin*. Asi pole selles, et nemad oleksid selgeltnägijad ja teadnud asjade kulgu ette, vaid hoopis nende mõtted ronisid sinu teadvusesse ja panid sind tegutsema nii, nagu nemad seda näha soovisid. Inimene on magnet, me tõmbame kõike ligi, meie mõtted manifitseeruvad, olgu need siis head või halvad. Kujuta siis ette, mis tegelikult toimub, kui kõigest 5% on meie endi mõtted ja ülejäänud on teiste omad.
Kahjustavad programmid on teiste ja enda negatiivsete mõtete energeetiline kogum. Me ise loome need programmid läbi teiste mõtete.
Me oleme teiste inimestega liiga tihedalt seotud. Telepaatiliselt ja ka otseselt. Me küsime tihti nõu ja vajame abi. Ühel hetkel ei mõtle me enam omi mõtted, vaid teiste omi ja käitume vastavalt sellele. Nõu saada on hea ja vahest meil ongi vaja seda, kuid tegelikkuses peame tegutsema enda sisetunde järgi. Kahjuks enamik meist laseb end mõjutada nii teadlikult, kui ka alateadlikult. Olgu selleks ema, isa, õpetaja, kolleeg, partner, sõber, juhuslik tuttav , meedia või televiisor. See puudutab kõiki meie mõtteid, nii eraelus kui töös.
Tänu liigsele välisele mürale, ei tea me ise ka tihtilugu mis on õige ja mis on vale. Seisame silmitsi pidevalt kõhkluste ja kahtlustega. Niiviisi tekib kahjustav programm ja lõpuks me ei suuda teemaga üldse enam tegeleda ja me lülitame end välja. Asjad jäävad tegemata, aga meie ärveus sellest ainult kasvab.
Kujuta ette, et sa tahad töökohta vahetada. Sa räägid sellest näiteks oma vennale. Sa sisimas tunned, et praegune töö ei paku sulle rahuldust, on end ammendanud, sa ei arene edasi ja võibolla palk ei rahulda sind samamoodi. Sa oled 100% kindel, et sa peaksid uue väljakutse vastu võtma. Pereliige näeb seda aga hoopis teises valguses. Ta küsib, et kas sul on uus koht valmis vaadatud. Sa vastad, et ei ole veel, aga vaikselt tegeled sellega (sa alles juurutad seda teemat oma peas). Su vend leiab, et sul on väga hea töökoht ja tema arust ei oleks hea mõte lahkuda. *Mõtle, äkki see uus koht ei pruugi vastata su ootustele. Mõtle, sul on pere ja pangalaenud. Praegu sul on kindel töökoht, aga järgmine ei pruugi olla. Mina sinu asemel oleks seal edasi, see on turvaline ja kindel töökoht. Mul siin sõbranna tuli töölt ära, sest tal sai villand ja nüüd istub juba mitu kuud üldse tööta. Ja mida su mees sellest arvab? Kas tööandja jääks rahule, et lahkud? Me pidime koos perega ju puhkusele minema, aga uues kohas pead jälle pool aastat tööl käima ennem kui puhkust saad. Ja sellist palka nagu sa praegu saad, ei maksa sulle mitte keegi!* Seejärel tuleb sinu saatus jutuks ka teiste pereliikmetega, kes kõik on korraga hõivatud sinu plaaniga töökohta vahetada. Lõpuks sa avastad end mõtlemast:* võibolla tõesti ma ei peaks vahetama, praegu on nii segased ajad, tööd on raske leida jne… ja ega mul nii halb ka ju pole. Ja puhkust oleks tõesti vaja…. jne jne* Sa loobud oma mõttest uus töö leida, sest sa ei mõtle enam omi mõtteid, ei tegutse enam oma sisetunde järgi vaid teed seda, mida teised mõtlevad. Olete kamba peale loonud sinule kahjustava programmi. Sisimas, aga oled kurb ja võid isegi langeda masendusse, sest lihtsas maakeeles öeldes, sul tõmmati mast maha. Ja sa tunnetad seda. Sa võid isegi eemale tõmbuda nendest inimestest, kes sinu eest mõtlema hakkasid. Ega muidu ei öelda, kui sul on mingi plaan, siis alati ei tasu seda teistele rääkida. Isegi kui nad sind ei ürita ümber veenda otseselt, hakkavad nad mõtlema või omavahel sinu plaani arutama, mille tagajärjel nende mõtted tungivad sinu teadvusesse. Inimesed on loomult ka väga kadedad ja igasugune klatš on väga kahjulik meile.
Üks lihtne näide veel. Sa mõtled midagi ja siis su kaaslane ütleb selle välja. Isegi kui hetk tagasi rääkisite hoopis teistel teemadel. Sa oled vaimustuses: * sa loed mu mõtteid!*. Tegelikult ta ei loe su mõtteid, vaid mõtleb neid. Nagu alguses kirjutasin, te mõtlete mõlemad kehast väljaspool. Ära unusta, et 15% su mõtetest on teiste mõtted ja vastupidi. Sinu mõte sattus tema teadvusesse ja tema ütles selle lihtsalt välja.
Massimõtetel on väga suur jõud. Kui kõik inimesed maailmas lõpetaks sõjast mõtlemise, rääkimise ja kirjutamise, siis sõjategvus lõppeks. Kuna see on aga vastupidi, kõik mõtlevad sõjast või räägivad sellest, siis on maailmas koguaeg ka sõjad.
Elame amastusega ❤️