Kommenteeri
Õige kohapeal saan ma jõu ja väe, et sirguda suureks ja tugevaks

Viljapuud vajavad toiteaineterikast mulda. Kuid sageli aiapidajad ei saa aru, miks neil üks või teine taim välja sureb, miks osad kurgid kasvuhoones surevad ja osad kurke kannavad. Miks mõni viljapuu hakkab kasvama ja teine sureb lihtsalt välja.

Selle probleemi mõistmiseks on vaja süveneda natuke maa energeetikasse ehk maaväljadesse.

Maapinnas on 2 energiat kandvat võrgustikku. Curry võrgustik ja Hartmanni võrgustik. Lisaks neile kahele kannavad energiat ka veesooned. Kõik need kolm võrgustikku erineval kõrgusel maapinnas kiirgavad maa peale mingi kindlat energiavälja. See võib olla negatiivne ja positiivne. Parim võimalik väli on nii inimesele kui taimedele pluss 100 ja halvim miinus sada.

Aiapidajatel on väga oluline teada, kuidas need väljad mõjutavad taimestikku, et saada oma puud ja põõsad kenasti kasvama.

On olemas külmakindlad ja mitte külmakindlad taimed. Külmaõrnu sorte, mis meil müüakse on äärmiselt vähe. Küll aga on kohti kuhu ei saaks ega tohiks istutada.

Õunapuu tahab maapinda, kus väli on vähemalt +20, samal ajal, kui ploomid tahavad +50-+60. Kirsid ja pirnid on veel õrnemad, nendel peab maapind olema vähemalt  +70-+80 ja kõrgem.

Hea maaväli on näiteks Hiiumaal, seal on üle saja. Türil  on maaväljad märksa halvemas seisus.  

Külm ei võta puud ära, vaid kahjustab viljapuu kambiumi ehk koorealust kihti. Bakteritel ja seentel, meie taimeriigi alamatel liikidel on nimelt see omadus, et nad armastavad paljuneda ja kuhjuda negatiivsetel väljadel. Kui külm kahjustab kambiumi, siis see on kergesti haavatav ja sinna tungivad seened ja bakterid, ning järgmisel aastal söövad nad viljapuu kambiumi ära. Puu läheb kevadel lehte, kesksuvel lähevad lehed kollaseks, kukuvad maha ja puu ongi täielikult hävinenud. Kui kusagilt on viljapuu välja läinud, olete asemele ostnud uue viljapuu, ja see teine on ka välja läinud, siis kindlasti tasuks see koht üle mõõta. Peaaegu alati on see negatiivne koht ja ei kõlba taimede ega puude kasvatamiseks. Kui seda kohta aga kasutada jätkuval,  siis viljapuud jäävadki välja surema.

Põhja-lõuna suunas asub hartmanni võrgustik ja tema silma (ruudu) suurus on 2x4 meetrit. Selle all on umbes 60 cm laiune joon, mis on mõjuv joon. Curry võrgustik on erineva silma suurusega, seal võivad silmad ulatuda 10-15 korda kuni 100 meetrit isegi, mõjuva joone laius on kuni 1.5 meetrit. Curry on hartmanni suhtes pööratud 45 kraadi paremale- ida suunas. Nad ei ole paralleelsed. Maale kiirguva punkti väärtus sõltub sellest kas see punkt asub siis curry või hartmanni joonel või koguni ristil. Ja kui need ristid omavahel kattuvad, st. et nad on täpselt üksteise all, või seal all on ka mõni veesoonte rist, siis kõik need energiad võimenduvad ja siis tekibki see määrang punkti kohta, näiteks +50 või +100, see on kolme maaenergia summa ja selle punkti tegelik  väärtus. Punkti väärtus ei peegeldu maapinnani täpselt, vaid kõige tugevam on ta 40 cm kõrgusel maapinnast ja see on just see ala kuhu jääb viljapuu tüvi. Sellepärast need tüvekahjustused tekivadki lumepiirist kõrgemal just selle koha peale. Kui te panete negatiivsele väljale näiteks valgeks värvitud metallpulga, siis roostetamine algab kõige intensiivsemalt just 40 cm kõrguselt, sest selle koha peal on õhu ioniseeritus ja elektriline laetus tunduvalt suurem kui maapinnal. Samamoodi roostetavad autod.

Veesooned paiknevad maapinnas kaootiliselt nagu jõgedegi võrk, siia ja sinnapoole. Maa all voolavad veesooned on nagu maaalused jõed, neil ei ole kindlat kuju ega suunda. Nad võivad olla väga laiad ega esine joone kujul. Nende määramine käib samamoodi. Eraldi aga veesooni mõõta pole mõtet, sest tegu on kõigi kolme välja summaarse mõjuga.

Kõik kultuurtaimed ei ole postiivse maavälja lembelised. Näiteks must aroonia armastab just negatiivset välja ja mida negatiivsem see on, seda võimasamalt ta seal vohab. Ta võib kasvada kuni meeter aastas. Näiteks mustasõstra sort on aretatud nii erinevatest algsortidest, et mustsõstar on väljatundlik sorditi. Parksepa viimseid aretisi Medemust on nii maavälja tundetu, et see kannab marju isegi kuni -400 välja peal, olgugi, et tema lehed on lausa teist värvi. Osad mustsõsrta sordid aga lähevad negatiivsel alal välja.

Maaväljad mängivad suurt rolli ka toas. Kui voodi asetseb miinusväljal, siis inimene haigestub. Uni on katkendlik, lühike ning inimene ei puhka välja. Tihti on uinumine lausa võimatu. Enne kui haarad unerohtude järgi, kaalu varianti, et voodi asetseb miinusväljal. Proovi magada teises kohas või neutraliseeri miinusväli.

Neutraliseerida negatiivseid kohti on võimalik, aga välitingimustes on need asjad küllaltki keerulised.  Toas aga on see tunduvalt lihtsam. Mistahes loomanahk sobib, aga lammas on kõige parem, see tõstab maavälja +110 ühikut.

Koduloomad, toalilled ja kõik elusolendid tahavad pluss väljal olla. Nende käitumist jälgides saad kindlasti aru ise ka, kas neil on hea olla või mitte.

Üks perekond oli aastaid juba kasvatanud puuris jaapani tantsuhiiri.  Otsustasid nad siis ükspäev toa ümber tõsta ja näriliste puuri teise kohta asetada. Ühtäkki hiired läksid hulluks ja üks isane murdis kõik ülejäänud maha. Suures ahastuses mindi poodi ja osteti uus pesakond, küsimärk ikka õhus rippumas, et mis juhtus. Kui teine pesakond ka manala teed läks, siis nad hakkasid mõtlema, et midagi on väga valesti ja nad otsustasid abi otsida. Hiljem selgus, et miinuslaeng nende uue puurikoha all oli -200 ühikut.

Maavälja mõõdan koduvisiidi käigus.


Lisa kommentaar

Email again: